Sildumisseade, koostisosad, paigutus.

Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes.

Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed.

Sildumisotsad (haalamisotsad)võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.

Pollaridkujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.

Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape.Knaapidele võib kinnitada terastrosse läbimõõduga kuni 8,4 mm või taimseid trosse ümbermõõduga kuni 60 mm. Tross kinnitatakse knaabile samuti, nagu pollaritelegi- kaheksakujuliste keerdudena.

Trossi suunamiseks läbi umbreelingu või tekiehitise pardaplaadistuse kasutatakse trossiklüüse.

Trossipooli omapära on selles, et trossi liiga kiire mahakerimise vältimiseks, mille tagajärjel võib välja joosta liiga patju trossi või tekkida trauma töötavatel inimestel, on ta varustatud piduriga, mis toimib jalaga pedaalile vajutamisel. Merel kaetakse trossipoolid presentkatetega, et kaitsta trossi vee mõju eest.

Trossipidurid hoiavad haalamismasinaga pingule tõmmatud trossi niikaua pingul kuni tross kopalt või kepslilt pollarile üle kantakse ja seal kinnitatakse. Väiksematel laevadel kasutatakse selleks pollari aluse külge kinnitatud trossist või ketist pidureid, mis spetsiaalse sõlmega seotakse kinnitusotsale. Tänapäeval on kasutusel statsionaarsed ja kantavad pidurid, mis otsa oma haarmetesse kinni pigistavad ja ei lase sel lõtvuda kuni ots pollaril kinnitatud on.

Haalamismasinadpaiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele. Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Kuid tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse.

46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve.

Laeva süsteemid on kompleks sisseseadet, mis koosneb torudest koos armatuuri, mehhanismide, aparaatide, mõõteriistade ja mahutitega gaaside ja vedelike ümber- paigutamiseks. Süsteemid täidavad igaühele neist ette nähtud laeva ekspluatatsiooniga seotud ülesannet.

Laeva jõuseadet teenindavaid süsteeme vaadeldakse koos laeva jõuseadmetega ja selles kursuses me neid ei puuduta. Meie vaatluse alla tulevad laeva üldsüsteemid. Laeva üldsüsteeme tuleb otstarbe järgi klassifitseerida paljudesse gruppidesse ja ala-gruppidesse. Tabelis 1 on toodud sellise klassifitseerimise üks võimalikke variante:

47. Laeva süsteemide elemendid: ühendused, ventiilid, armatuur, pumbad.

Olenemata oma ülesannetest on kõigil süsteemidel rida ühiseid elemente.

Torud.

Laeva süsteemide tööagendiks võib olla külm ja kuum mere- või magevesi, aur, külmutusvedelik, mitmesugused lahused jne. Nende liikumiskiirus, temperatuur, rõhk ja agressiivsus ei ole ühesugused. Seepärast on laeva süsteemides kasutamist leidnud torud suure söesisaldusega ja roostevabast terasest, malmist, vasest, vase-nikli sulamitest, kergetest sulamitest, plastmassist ja muudest materjalidest.Torud valmistatakse standardse välisdiameetriga. Iga standardse välisdiameetri kohta näeb standard ette rea toruseina paksusi. Metallist torud võivad valmistamisviisilt olla õmbluseta ja keevitatud.

Ühendused.

Torude ühendamiseks omavahel, armatuuriseadmetega ja tsisternide seintega kasutatakse jäiku (mittelahtivõetavaid) ja lahtivõetavaid ühendusi.

Mitte lahtivõetavad ühendused keevitatud, joodetud või liimitud ühendused. Lahtivõetavate ühendustena tunneme äärikühendust, muhvühendust, nippelühendust, düriitühendust ja kiirestilahutatavaid ühendusi.

Torude lahknemise ja järskude pöörete kohtades kasutatakse valatud ja keevitatud fittinguid: põlvi, kolmikuid, riste jne.

Muhvühendus või muhvliide on kasutusel seal, kus rõhud ei ole liiga suured, näiteks hoonesiseste veevärgitorude ja soojatorustike monteerimisel. Muhv keeratakse keermeslõikega toruotste peale. Kontramutter takistab muhvi iseeneslikku lahti keerlemist näiteks vibratsiooni mõjul. Tihendamiseks mähiti toruotste keermetele tinamenninguga või tinavalgega määritud takku. Tänapäeval on selleks spetsiaalsed plastlindid.

Düriitühendus kujutab endast tekstiiltäitega kummist (düriidist) muhvi abil ühendatud torusid, kus düriit surutakse toruotste ümber rõngasklambritega. Tiheduse saavutamiseks pressitakse toru otsa voldid. Ühendus on elastne ja mugav, kuid ei kannata suuri rõhke ja ei ole tulekindel

Kiirühendusi võib olla mitmesuguse konstruktsiooniga. Näide kiirühendusest on tule- tõrjevooliku ühendus hüdrandiga.

Kompensaatorid.

Kompensaatorid on ette nähtud temperatuurimuutustest või laevakere deformat- sioonist tulenevate nihkumiste aga ka vibratsiooni ja löökide kompenseerimiseks. Veetorudes võib kompensaator kujutada endast lihtsalt torukõverust, mis aurutorude puhul lüüra- või rõngakujuliseks muutuvad. Kasutatakse ka tihend- ja silfoonkompensaatoreid.

Armatuur.

Armatuur võimaldab torudes liikuvat keskkonda juhtida. Tuntakse üldkasutatavat ja spetsiaalset armatuuri. Üldkasutatav tegutseb kõikides süsteemides, spetsiaalne aga täidab ühes või teises süsteemis konkreetset ülesannet.

Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi:

Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid.

Klapid (ventiilid):Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid.

Siibrid (klinketid):Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad.

Sulgurid:Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad.

Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri:

Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid

Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid.

Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid

Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid.

Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid.

Kraanid on sellised armatuurielemendid, kus voolava keskkonna läbivoolu saab sulgeda koonilise või ümmarguse (kuulikujulise) korgiga, milles on üks või mitu läbi- pääsu, nende läbipääsude kuju võib olla üsna mitmesugune.

Kui kraani korgis on üks otse läbiv kanal, nimetatakse sellist kraani läbijooksu- kraaniks, ta ühendab kahte toru. Kolmekäigulise kraani korgis on kas T- või L-kujulinekanal ja ta ühendab kolme toru. Manipulaatoreid kasutatakse kolme, nelja või enama toru ühendamiseks ja kraani korgis võib olla kaks, kolm või enam sirget või kõverat kanalit.

Klapidon selline armatuuri liik, kus läbipääs suletakse sadula pinna suhtes rõhtsalt liikuva sulguriga – klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust.

Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas.

Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil. Selline klapp töötab automaatselt lastes voolavat keskkonda läbi vaid siis kui rõhk taldriku all ületab ülemises osas olevat rõhku koos vedru rõhuga. Kõigil muudel juhtudel on klapp suletud.

Ühesuunaline sulgurklapp omab nii taldrikut kui tokki (spindlit), kuid need ei ole jäigalt seotud. Tokk võib suruda taldriku sadulale. Sel juhul on läbivool klapist suletud. Ülestõstetud (keratud, kruvitud) toki korral töötab taldrik nii nagu ühesuunalises klapis.

Juhitava ühesuunalise klapi tokk on taldrikuga ühendatud teatud vabakäigu või lõtkuga. Sellise ehituse juures võib tokk taldriku sadulale suruda ja sulgeda voolu või tõsta taldriku üles ja võimaldada voolu ükskõik millises suunas. Toki vahepealses asendis töötab klapp ühesuunalisena.

Kaitseklapp on ette nähtud kaitsma torustikku purunemise eest rõhu ülemäärasel suurenemisel temas. Tööprintsiip on kujutatud Joon. 19. Taldrik surutakse sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade. Kui rõhk torustikus mingil põhjusel ületab 10-20% töörõhust, surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb. Peale osa voolukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90%-ni töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub.

Reguleeriva armatuuri moodustavad:

Drosselklapp, mille ülesanne on vähendada läbi tema voolava keskkonna rõhku. Taldrik on kinnitatud spindli otsa. Spindli ülaossa on lõigatud vintlõige. Spindel läbib kaant ja fikseeritakse pidurdusmutri abil nõutavasse asendisse. Taldriku tõstmisel tekib kere ja taldriku vahele pilu. Rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse suurenemise tagajärjel. Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurmutri abil. Sellise klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diapasoonis. Kuid ta ei hoia rõhku automaatselt muutumatuna voolava keskkonna töörežiimi muutudes.

Reduktsiooniklapp on ette nähtud rõhu reguleerimiseks ja selle automaatseks muutumatuna hoidmiseks. Kolbreduktsiooniklapi tööpõhimõte on näidatud. Rõhu alanemine toimub voolava keskkonna tungimisel läbi taldriku ja sadula vahelise pilu, mille suurust saab reguleerida. Automaatne rõhu hoidmine põhineb redutseeritud rõhu PRED ja vedru 6 surve P1summa võrdsusel vedru 4 survega P0 (PRED+P1=Po). Kui töörõhk PTsuureneb või redutseeritud rõhk väheneb (näiteks suurenenud kulu või tarbimise tagajärjel), väheneb surve taldrikule ja suureneb juurdevool, mis täiendab kasvanud kuluvajaduse ja tõstab summaarset survet taldrikule, mis läbivoolu vähendades tõstab rõhu esialgsele tasemele.

Membraanreduktsiooniklapi automaatne töö põhineb järgmisel: Pilu taldriku ja sadula vahel tagab klapi eel oleva rõhu P1alanemise rõhuni klapi taga P2. Kui rõhk klapi eel P1tõuseb viies rõhu tõusuni ka klapi taga, andub suurenenud rõhk kanali (a) kaudu membraanile, mis surub kokku vedru ja vähendab pilu taldriku ning sadula vahel. Rõhk langeb endise tasemeni. Proovige nüüd iseseisvalt arutleda, mis toimub, kui rõhk klapi ees väheneb või kui suureneb kulu klapi taga ja seetõttu väheneb seal rõhk

Klapikarbid kujutavad ennast ühtsesse keresse koondatud kaht kuni kuut klappi (või kraani).

Sulgurid lihtsad seadmed, mis tagavad vedelike ühesuunalist voolamist väikese rõhu all ja mitte eriti vastutusrikastes kohtades.

Klinkett (siiber).on sulgurarmatuur, mille sulgevaks elemendiks on ketas, kiil või siiber. Laevades on kõige sagedamini kasutusel klinketid, mille sulgurelemendiks on kiilukujuline ketas, mis surutakse vastu tihendavaid pindu. Kiil liigub üles ja alla vintlõikega spindli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigumutri abil. Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse nišši.

Date: 2015-12-11; view: 2415