Armatuuri kaugjuhtimise vahendid.

Armatuuri juhtimiseks koha peal kasutatakse juhtrattaid, käepidemeid, kange jm., mis kuulub armatuuriseadmete koosseisu. Kaugemalt juhtimise vahendid võivad olla käsitsi käitatavad või mehhaanilised. Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid.

Pumbad.

Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad:

Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada tekkida võivate löökide mõju. Kolbpumbad tehakse tihti kahe paralleelselt töötava silindriga, et maksimaalselt ära kasutada kolvi liikumine. Sellisest pumbast saadakse ka ühtlasem väljavoolav juga.

Kolbpumbad annavad vedelikule suure surve, neid pole vaja enne töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad tekitavad sissevoolutorus hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet.

Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa.

Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita. Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides. Nendega saab teisaldada kuni 100 m3tunnis.

Tsentrifugaalpumbad varustatakse vahel lisaseadmega vaakumpumbaga, mis peab täitma vedelikuga tsentrifugaalpumba töösselülitamisel viimase sissevoolutoru ja kere. Levinuimad on vesirõngas vaakumpumbad . Vedelikuga täidetud silindrilises keres paikneb ekstsentriliselt labadega tööratas. Ratta pöörlemisel tekkib tsentrifugaaljõu tagajärjel perifeerias kokkusurutud vedelikurõngas. Iga labade paar koos välisseinaga moodustab kambri, mis on ühenduses seinas olevate tõmbe- ja suruva avaga. Kuna tööratas paikneb ekstsentriliselt, liigub veerõngas igas kambris radiaalsuunas edasi-tagasi. Kui veerõngas on pöörlemisteljest eemal, imetakse tõmbeava b kaudu kambrisse õhk, mis veerõnga lähenemisel teljele surveava a kaudu välja pressitakse. Sellisel moel tekitatakse sissevoolutorus vaakum, mis imeb sinna vedeliku

Kuivenduspumpades kasutatakse tsentrifugaalpumpa sisseimeva seadmega. Sisseimevaks seadmeks on veerõngas-tüüpi vaakumpump, mis on paigutatud tsentri- fugaalpumba töörattaga samale teljele. Vaakumpumba sissevoolutorul on filter tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Olles imenud ja heitnud spetsiaalse toru kaudu atmosfääri õhu tsentrifugaalpumba sissevoolutorust ja kerest ning tõmmanud sinna vedeliku, lülitab kraan vaakumpumba vedeliku pumpamisele tsentrifugaalpumba kerest sissevoolutorusse ringivoolu toru kaudu.

Vähese vedeliku juurdevoolu korral suure rõhu saavutamiseks kasutatakse keeris-pumpi. Keerispumba keres paikneb jäigalt võlli külge kinnitatud tööratas, millesse lõigatud pesad moodustavad ratta labad. Kere moodustab perifeerias ringkanali, milles vedelik liigub keerisekujuliselt sattudes aeg-ajalt jälle labadevahelistesse pesadesse ja omandades seal lisaenergiat. Kiiresti pöörlev ratas tekitab väljuvas torus tunduvalt suurema rõhu kui seda suudab samadel tingimustel tsentrifugaalpump. Kuna nende pumpade kasutegur ei ole kõrge, on nende kasutamine piiratud. Kasutatakse veevarus- tussüsteemides.

Kasutusel on ka tsentrifugaalkeerispumbad. Nende puhul on ühe võlli peal kaks pumba tööratast – tsentrifugaalpumba ja keerispumba omad. Selline pump on keerispumbast ökonoomsem ja omab üldse paremaid näitajaid.

uurte koguste pumpamiseks madala rõhu juures kasutatakse telgpumpi. Vedelik neis pumpades liigub telje suunas. Vesi (vedelik) pannakse liikuma tööratta abil, mis saab oma energia mootorilt. Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast. Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes.

Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks.

Sellega ei piirdu mitmesuguseks otstarbeks kasutatavate ja mitmesuguse tööpõhimõtte ning ehitusega pumpade loetelu. Tuntakse veel rootor-, hammasratas-, kruvi-, plaat-, rootor-kolb-, rootor-plaat- ja palju teisi pumpi, millel kõigil on oma kasutusala.

48. Laeva süsteemide põhiskeemid.

Süsteemi ehitus ja paigutus laevas oleneb tema ülesandest, teenindatavate objektide hulgast ja asetusest. Kui süsteem teenindab mitmeid kasutajaid, siis ehitatakse ta põhimise magistraaltorustikuna, millest väljuvad harud kasutajate juurde. Magistraaltorustik koostatakse piki laeva kulgevana või ringmagistraalina.

Olenevalt süsteemi teenindavate mehhanismide jaotusest eristatakse:

– autonoomset süsteemi, kus iga veetiheda sektsiooni torustikud ja kasutajad teenin- datakse omaette mehhanismidega;

– grupisüsteemis teenindab üks mehhanism kasutajaid mitmes veetihedas sektsioonis;

– tsentraliseeritud süsteemis teenindab kõiki kasutajaid üksainus mehhanism;

– kombineeritud süsteem annab suurema töökindluse; sel juhul on küll igas sektsioonis oma mehhanismid, kuid ühe sektsiooni mehhanismide rikke korral võivad seda sektsiooni teenindada naabersektsiooni mehhanismid.

–

49. Trümmi-, ballasti-, õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Otstarve, kirjeldus.

Trümmisüsteemid.

Trümmisüsteemid on süsteemide grupp, mis on ette nähtud normaalse ekspluatatsiooni käigus laevakeresse koguneva vee eemaldamiseks aga ka avarii korral laeva tungiva vee välja pumpamiseks. Siia kuuluvad: kuivendus-, vee-eemaldus-, ülelaske- ja õliste pilsivete süsteemid koos vasta vastavate tarvikutega (õhutorud, mõõtetorud, signalisatsioon, mudakaitsevahendid, imitorude otsikud jne.).

Kuivendussüsteem.

Kuivendussüsteem on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamiseks tavalistes ekspluatatsioonitingimustes.

Vee-eemaldussüsteemon ette nähtud suurte veekoguste eemaldamiseks, mis sattuvad laevakeresse avarii tagajärjel. Sellesse süsteemi kuuluvad suure võimsusega süvapumbad (vette lastavad) tootlikkusega kuni1000 m3tunnis ja jugapumbad. See süsteem on ette nähtud vaid eriotstarbelistel laevadel. Tavalistel laevadel täidab selle rolli kuivendussüsteem koos teiste süsteemide pumpade ja torustike abiga kombineeritult.

Ülelaskesüsteemon ette nähtud vee üle- ja alla laskmiseks ruumidest, kus puudub kuivendus- ja vee-eemaldussüsteem sellistesse, kus need süsteemid on olemas. See süsteem on olemas ka suurte laevade ballastisüsteemis avariikreeni tasakaalustamiseks. Süsteemis ei ole pumpi, juhtimine toimub kaugjuhitava armatuuriga manipuleerimise teel.

Õlisisaldusega pilsivete süsteemon ette nähtud selliste vete kogumiseks, ümbertöötlemiseks ja ära andmiseks kaldale. Süsteemi kuuluvad peale pumpade, tsisternide, torustike ja mõõteseadmete ka õliste vete separaatorid.

Ballastisüsteemid.

Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks.

Ballastisüsteemiabil võetakse merevett tsisternidesse ja eemaldatakse see sealt. Ballastvett on tarvis laeva mereomaduste parandamiseks eriti tühisõidul. Ballastitsisternidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike. Kuid tänapäeva spetsialiseeritud laevadel võivad olla ka parda- ja tekialused ballastitankid. Ballastvesi võetakse sisse isevoolu teel(põhjatsisternidesse) või pumpade abil. Eemaldatakse ballastvesi ainult pumpadega. Kasutatakse suure tootlikkusega kolb- või tsentrifugaal- pumpi. Vee sissevõtvate kingstonite avad peavad olema kaitstud prügi ja jäätumise eest. Seepärast võetakse vesi esmalt kingstoni kasti ja alles sealt pumbatakse tsisternidesse. Kingstonikaste ja ja kigstonite tegevuse skeeme võib näha Joon. 30.

Trimmi- ehk diferendisüsteemon ette nähtud ballastvee sissevõtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks piki laeva vajaliku trimmi saavutamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks.

Kreenisüsteemon vajalik kreeni kõrvaldamiseks. Kuid spetsiaalsetel laevadel (näiteks jäämurdjad) kasutatakse teda kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks. Selline “kõigutamine” võib aidata vabaneda jää pressist.

Rääkides ballastisüsteemist ei saa mainimata jätta ka tarvikuid, mida kasutatakse selles süsteemis aga vajadusel ka teistes.

Õhutorude süsteem.

Kõigil suletud tsisternidel – põhjatankidel, piikidel pardatankidel, süvatankidel jne on olemas õhutorud õhu vabaks väljapääsuks tsisternist selle täitumisel. Nende torude diameeter on mitte vähem kui 50 mm ja nad saavad alguse tsisterni kõige kõrgemast kohast. Risustumise kaitseks on õhutorude ülemised otsad painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga – tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse.

Mõõtetorude süsteem.

Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis-kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud. See koosneb liigendiga ühendatud 10 cm pikkustest enamasti pronksist või mõnest muust roostevabast sulamist valmistatud juppidest. Mõõtetoru ulatub tsisterni põhja lõppedes 1-2 cm põhjast kõrgemal. Põhjale mõõtetoru all keevitatakse paksend põhja kulumise kaitseks. Oma ülemise otsaga allapoole veeliini jäävad mõõtetorud võivad olla suletud ise-sulguva klapiga.

50. Tuletõrje-, mikrokliima- ja sanitaarsüsteemid.

See on laeva süsteemide grupp, mille ülesandeks on anda teavet tulekolde tekkimisest ja viia tuldkustutavad ained tulekoldeni, et see likvideerida. Mitmesugused süsteemid on loetletud eespool. Kõiki neid vaadelda ei ole võimalik. Vaatleme vaid enamkasutatavate süsteemide põhimõttelist kasutamist.

Igas laevas on olemas vesikustutussüsteem,mis annab pardatagust vett rõhu all tule kustutamiseks. Süsteem koosneb tuletõrjepumpadest, magistraaltorudest (enamasti ringtorustik), harudest kõikidesse laeva osadesse ja jugatorudest. Iga laeva kohta peab olema võimalik anda vett kahest jugatorust. Sageli ühendatakse selle magistraaliga ka vahukustutussüsteem . Sel juhul lisatakse magistraalis olevale veele vahuagenti ja jugatorude otsa kinnitatakse vahutorud. Vahukustutussüsteemi ehitus ja vahu saamise ning tulekoldesse viimise meetodid väga mitmesugused. Tuletõrjepumbad on dubleeritud ja neile lisaks on olemas avariipump, mis paikneb ülatekil ja võib töötada ka avariielektrigeneraatorilt saadaval toitel.

Sprinklersüsteemannab kustutusvee ruumides olevatesse veepritsija-tesse autommatselt temperatuuri tõusmisel ruumis.

Süsihappegaasi süsteemannab tulekoldega ruumi süsihappegaasi, mis tõrjub eemale põlemiseks vajaliku hapniku. Süsihappegaasi kasutatakse esmajärjekorras lastiruumides ja masinaruumis tekkinud tule kustutamiseks.

Tuletõrje signaalsüsteemidvõivad olla üles ehitatud mitmesugustel põhimõtetel. Enamasti on need elektrilised süsteemid, mis asuvad tööle (lülitavad sisse häiresignaali või tulekustutussüsteemi) temperatuuri tõusmisel üle teatud piiri või suitsu ilmnemisel ruumis.

Mikrokliima loomise süsteemid.

Sellesse süsteemide gruppi kuuluvad küttesüsteemid (õhu-, vesi- ja auruküte), ventilatsioonisüsteemid ja õhu konditsioneerimise süsteemid.

Ventilatsioonisüsteemid.

Selle süsteemi masinate hulka tuleb lugeda ventilaatoreid.Neid, nagu pumpigi on mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega. Ehituse põhimõttel järgi tuntakse telg- ja radiaalventilaatoreid.

Tekitatava õhusurve suuna järgi tuntakse väljatõmbavaid ja sissepuhuvaid ventilaatoreid, paigutuse järgi aga – vertikaalseid ja horisontaalseid ventilaatoreid. Teatud ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised või kohalikud vaid eraldi ruumide või töökohtade tarvis. Ilma masinate (ventilaatorite abita tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks. Sel juhul kutsutakse õhu liikumine esile temperatuuride vahe või tuule abil, kusjuures kasutatakse spetsiaalse kujuga ventilatsioonitorusid.

Küttesüsteemid.

Laeva ruumides kasutatakse mitmeid süsteeme. Erineva otstarbega ruumid võivad olla köetud erinevate küttesüsteemide abil.

Muud süsteemid.

Muude süsteemide alla kuuluvad juba varem vaadeldud õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Neid vaadeldi koos ballastisüsteemiga, kuna nad on sellega tihedalt seotud ja täiendavad seda.

Ülelasketorude ja äravoolu ehk piigatisüsteemon ette nähtud laeva tekkidele ja ülemistesse ruumidesse sattunud vee ära juhtimiseks parda taha või pilssidesse. Vesi tekkidele võib sattuda lainetest ja vihmana. Siseruumides võib vesi tekkida kondensaadina temperatuuride ja õhuniiskuse kõikumisel ning pihkudes läbi kere või torustike ebatiheduste.

Date: 2015-12-11; view: 1471