Home Random Page


CATEGORIES:

BiologyChemistryConstructionCultureEcologyEconomyElectronicsFinanceGeographyHistoryInformaticsLawMathematicsMechanicsMedicineOtherPedagogyPhilosophyPhysicsPolicyPsychologySociologySportTourism






Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon.

 

Pardasillused talastiku põiksüsteemis.

 

Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhja- flooridega. Üleval, teki all aga seotakse nad piimikniideabil piimidega (tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks.

 

Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti:

- tavaliste kaartega,

- raamkaartega,

- kombineeritud kaartega.

 

Tavaliste kaartega pardasillusel on kõik kaared ühesuguse ristlõikega ja harilikult pole sel juhul kasutatud pardastringereid. Kaared ulatuvad katkematult kimmikniist alumise tekini. Kaartevaheline kaugus (kaaresamm)on võrdne flooridevahelise kaugusega ja seda normeerivad klassifikatsiooniühingud oma ehitusnõuetes. Kaar ulatub tekini, kus tema külge piimiknii abil kinnitub piim. Kniid on kaartega ühepaksused ja võivad olla ääristatud.

 

Mitme tekiga laeval on tekkidevahelistes ruumides (tvintekkides) kaare pikkus lühem ja ka vee surve väljapoolt tunduvalt väiksem kui alumises laadruumis. See võimaldab seal kaalu kokkuhoiu huvides kasutada väiksema ristlõikega kaari. Kaarte jätkamine toimub teki kohal ja jätkuv väiksema ristlõikega kaart toetatakse kniiga. Jäätugevdusega parrastel või juhul, kui veeliin asub tvinteki piires, kasutatakse sama profiiliga pidevat kaart, mis katkematult läbib teki. Siin on vaja vaid ühte piimikniid.

 

Raamkaartega pardasilluse puhul on iga neljas kaar tunduvalt suurema profiiliga, nii nimetatud raamkaar. Selle T-profiili kõrgus on umbes 10% kaare pikkusest. Kasutatakse ka pardastringereid, mis raamkaari läbides katkestatakse. Need peavad toestama tavalisi kaari, kannavad kergemate kaarte pingeid üle raamkaartele. Teki all jätkub raakkaar raampiimiga, mis on raamkaarega ühesuguse profiiliga.

 

Raamkaared tugevdavad laevakere konstruktsiooni suurendamata märgatavalt laeva kaalu. Kuid raamkaared ja pardastringerid on lastiruumis ebamugavad, segavad lasti paigutamist. See tingib lastiruumides vaid tavaliste kaartega parda kasutamist ja jätab raamkaared kasutamiseks masinaruumides ja laeva otstes. Tankerite ja pardatankidega balkerite konstruktsioonis on aga raamkaared kasutusel kogu kere pikkuse ulatuses, kuna ei takista neis lasti paigutamist.

 

Ruumipiimid on pardast pardani ulatuvad talad, mis otstega toetuvad pardastringeritele. Nad ei kanna tekke ja töötavad vaid survele. Kasutati eriti purjelaevades. Tänapäeval esineb ruumipiime vaid laeva otstes (võimalik, et ka masinaruumides), kus nad ei sega lasti paigutamist.

Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem.



Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö)paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust võimalike välismõjude korral (näiteks puutumisel vastu merepõhja). Samuti moodustab ta pilsi, kuhu koguneb laevakeresse pihtunud või kondenseerunud vesi, mida sealt on kerge eemaldada.

 

Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks.

 

Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega.

 

24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, šahtid.

Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt.

Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks.

 

Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.

 

Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega.

 

Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks.

 

Põiksüsteemis paigutatakse piimid igale kaarele. Neid toetavad üks või mitu karlingsit, millest piimid läbi lähevad. Teatud kohtades moodustavad floorid, (raam)kaared ja piimid niinimetatud kaareraamid, mille osaks teki all on raampiimid. Kõige sagedamini paigutatakse kaareraamid koos raampiimidega teki väljalõigete (laad- luukide ja masinašahtide) otste kohale. Pikkade ja peaaegu pardani ulatuvate luugiavade kohale paigutatakse võimsad tugikaared, mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni.

 

Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raampiimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest. Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid põikvaheseintele. Jäikus- ribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades.

 

Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki piki- vaheseinu, mis paigutatakse enamasti diametraaltasandisse ja ulatuvad lastiruumides ja tvintekkides põikvaheseinast laadluugini.

 

Enamikul laevadel omab kõige ülemine tekk (ülatekk) sadulsust. See parandab üldpikitugevust ja kohalikku põiktugevust samal ajal soodustades tekile sattunud veemasside kiiremat äravoolu, mis omakorda vähendab jäätumise kiirust.

 

Šahtid.

Šahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud šahtid.

 

Masinašaht.

Eraldab laevaruume masinaruumist (MR), kaitstes muid ruume müra ja MR-s valitseva atmosfääri eest. Masinašahti kaudu toimub MR ventileerimine ja valgustamine päevavalgusega. Teatud olukorras kaitseb vee sattumise eest masinaruumi. Masina- šahti. pikkus ja laius peavad lubama laadida tema kaudu masinaruumi kõige suurema seal paikneva agregaadi. Masinašahti läbivad suitsu ja gaasitorud suundudes korstnakattesse. Seintele monteeritakse sildkraana raskete esemete ümber- paigutamiseks. Seina toetavad toed, mis pannakse kerekaarte tasandisse. Seina paksus 5-9mm, uksed veetihedad. Ülevalt katab Masinašahti kapp, millel on tõstetavad illuminaatoritega kaaned, mida saab avada ja veetihedalt sulgeda distantsjuhtimise teel. Kogu kapp on kinnitatud poltidega ja seega eemaldatav, mis võimaldab Masinašahti kaudu masinaruumi viia suuri detaile ilma tekkides, vaheseintes või parrastes väljalõikeid tegemata.

 

Peale masinašahti on laevas ka muid šahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral.

 

25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.

 

Plaadistus täidab kaht ülesannet. Ta moodustab laeva veekindla kesta, mis väldib vee sattumist laeva sisemusse, ning võtab põhilise seosena osa laeva üld- ja kohaliku tugevuse tagamisest.

Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähe-nevat paksust ja tugevust.

Üksteisega neetimise või keevitamise teel omavahel ühendatud vööd kulgevad piki laeva. Kui needitud vööde põikõmblused peavad olema üksteise suhtes vähemalt kahe kaare jagu nihutatud, siis keevitatud põikõmblused naabervöödel võivad olla ka koha- kuti. Sellised põikõmblused võivad ulatuda isegi rõngasõmblusena ümber laeva, mis võimaldab laevu suurtest sektsioonidest kokku keevitada ja isegi neid vahele keevitatud sektsioonide abil pikendada.

 

Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kiilu-, kimmi- ,šandeki- ja veeliinivööde konstruktsioonile ja valmistamisele.

 

Kiiluvöö ehk horisontaalkiil moodustab koos vertikaalkiiluga võimsa T- või kaksik-T- profiiliga kiilutala. Kuna kiiluvöö paikneb laeva piki- ehk neutraalteljest kõige kaugemal, siis saab ta üldpaine l ka kõige enam pingestatud. Eriti suur on see koormus laeva dokkimisel ja madalikule jooksmisel.

 

Kimmi ja šandeki piirkonnas tekivad üldpainel suurimad nihkepinged. Nendes piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, šandeki pardaplaat (siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse keevitatud kerega laevadel šandeki parda- ja tekivööd neetõmblusega või keevitamise korral tehakse õmblus kumerana.

Veeliini piirkonnas korrodeerub välisplaadistus eriti intensiivselt ja seetõttu tehakse veeliini vööd paksematest plaatidest.

Kimmivöö külge keevitatakse (needitakse) väljapoolt kimmikiil, mille pikkus on umbes 1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist.

Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid arvestades.

Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete tagajärjel tekkida praod. Avade (ka lastiluukide) nurgad peavad olema ümardatud raadiusega 1/10 ava laiusest. Enamikul juhtudel paksendatakse avade piirkonnas, eriti nurkade ümber, plaadistust tunduvalt. Eriti pingestatud vöödesse (näiteks šandeki teki- ja pardavöödesse) on avade tegemine keelatud.

Jäätugevdused.

Jääs töötamiseks ette nähtud laevadel tugevdatakse vööri, kimmi ja pardasilluseid täiendava talastiku paigutamisega ja tugevdatud konstruktsioonide kasutamisega. Tugevduste ulatus oleneb laeva jääklassist.

 

 


Date: 2015-12-11; view: 1099


<== previous page | next page ==>
Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. | Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve.
doclecture.net - lectures - 2014-2020 year. Copyright infringement or personal data (0.004 sec.)