Nagu mäletame eelnevast, eristatakse laevu ka nende ehitusmaterjali järgi teras-, puu-, raudbetoon-, plastmass- ja komposiitlaevadeks. Kuid iga laeva ehitamisel kasutatakse suurt hulka mitmesuguseid laevaehituslikke materjale.
Laevaehitusmaterjalidele esitatakse järgmised nõuded:
· tugevus ja sitkus,
· vastupidavus väliskeskkonna mõjudele,
· tulekindlus,
· tehnoloogilisus (töödeldavus),
· võimalik odavus.
Laevakere põhimaterjal tänapäeval on teras.
Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7%. Keevitatud laevake- redes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast, kuna suurema süsiniku sisaldusega materjal keevitamisel karastub ja muutub hapraks.
Terase tihedus on 7,8 g/cm3. Selline materjal on väga sobiv laevade ehitamiseks. Ta on tugev, tehnoloogiline (laseb end töödelda lõigates, keevitades, kuumalt ja külmalt pres- sides, sepistada, painutada, venitada jne.). Samas on vähelegeeritud teras suhteliselt odav, kuna teda legeeritakse odavate elementidega (räni, kroom, mangaan). Terase omaduste parandamine võimaldab muuta konstruktsiooni kergemaks, vähendada materjalikulu, kuid teeb samas materjali kallimaks.
Malmi kasutatakse valatud detailide: pollarite, kiipide, torustikuarmatuuri, sõukruvide, deidvuditorude jm. valmistamiseks. Malmis on süsinikku üle 1,7%, mis teeb malmi hapraks, lööki kartvaks. Samas on malm kulumiskindel ja ei korrodeeru.
Alumiiniumsulamidon laevaehituses laialt levinud, kuna nad on kerged (2,7-2,8 g/cm3) kuid küllalt tugevad. Siiski ei saa neid kasutada vastutavates detailides.
Duralumiinium (sisaldab teatud hulgal vaske, magneesiumi ja mangaani) on tugev ja tehnoloogiline kuid korrodeerub kergesti merevees. Kaitseks kantakse detailidele õhuke puhta alumiiniumi kiht. Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne.
Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke.
Pronks(vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) omab head korrosioonikindlust ja väikest hõõrdetegurit, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne.
Messing(vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosioonikindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Kasutatakse soojusaparaatide torudes, illuminaatorite detailides, tehakse määrdekarpe ja -nipleid, elektridetaile sõukruvisid jne. Vasesulameid (pronksi ja messingit) kasutati varem laialdaselt laevade interjööris, kuid suhtelise kalliduse tõttu tehakse seda tänapäeval vähem.
Raudbetoon- praktiliselt igavene, tulekindel, tehnoloogiliselt lihtne ja odav. Selle eest aga väga raske ja rabe. Kasutatakse ujuvdokkide ja ujuvkraanade keredes, ujuvkaides. Betooni kasutatakse ka väiksemate aukude kinnitegemiseks laevakeres, avariimaterjali- na ja täitematerjalina paljudes kohtades.
Puit oli vanasti pea ainuke laevaehitusmaterjal, on kasutusel ka tänapäeval. Puit on odav, ei upu, kergesti töödeldav. Puidust valmistatakse väikeste kala-, sport- ja lõbu- laevade keresid, kasutatakse tekikattematerjalina, laadruumides tankilael vooderdise- na, parraste isolatsiooniks. Puitmööbel ja -sisustus on ikka moes. Kõige sagedamini kasutatakse mändi, lehist, tamme ja saart. Männist ja lehisest tehakse laevakeresid ja tekikatteid. Kuusk on nõrgem ja praguneb niiskuse kõikumisel, kasutatakse mastides ja veealuses osas. Tamme ja saart kasutatakse puulaevade vastutusrikaste osade (kiil, täävid, kaared) valmistamiseks. Laudade ja prusside kõrval kasutatakse ka vineeri ja kiudpressplaate. Bakeliitvineerid, mis on läbi immutatud sünteetiliste vaikudega, töödeldud kõrge temperatuuri juures ja rõhu all on väga tugevad ja neist tehakse väiksemate laevade keresid.
Plastmassidlevivad üha enam. Tänapäeva plastide rohkuse ja nende omaduste mitme- kesisuse juures võib oodata ükskõik milliste detailide valmistamist plastmassist. Esi- algu kasutatakse laialt väiksemate laevade kerede valmistamiseks.
Isolatsioonimaterjalid.Klassikaline kork on tänapäeval unustatud sünteetiliste vaht- ja kiudmaterjalidega. Ka soojusisolatsioonina ei kasutata enam vanasti levinus asbesti.
Värvid, lakid.Linaseemnevärnitsa alusel segatud õlivärvid ja lakid on asendunud sünteetiliste värvide, lakkide, mastiksite, pahtlite laialdase valikuga. Tuleb arvestada, et teatud sünteetilised värvid ja lakid mõnede teisel alusel segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks.