Home Random Page


CATEGORIES:

BiologyChemistryConstructionCultureEcologyEconomyElectronicsFinanceGeographyHistoryInformaticsLawMathematicsMechanicsMedicineOtherPedagogyPhilosophyPhysicsPolicyPsychologySociologySportTourism






Laeva ekspluatatsiooniomadused.

Puhas kandevõime

See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks vaja mineva vee ja produktide kaal, kui kütuse , vee ja muude varude täiskomplektiga varustatud laev on lastitud ettenähtud süviseni.

 

See ei ole laeva kasulik ehk lastikandevõime. Kasulik lasti hulk võib muutuda koos lubatud maksimaalse süvise muutumisega olenevalt sesoonivööndist. Kasulikku lasti võib laevas olla ka sellest rohkem juhul kui see last võetakse varude mittetäieliku komplekti arvel.

Dedveit, täielik kandevõime, (DW)

Lubatud maksimaalse süviseni laaditud laeva täielik kandevõime, mis sisaldab endas puhta kandevõime ja lisaks sellele kütuse, vee ja määrdeõlide varu (välja arvatud vesi kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks.

 

Veeväljasurve. (D või D)

Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka “surnud varu” - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata.

 

Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi DTL+DW saame täieliku veeväljasurve.

Tänapäeva veolaevadel on DW umbes 65-75% täielikust veeväljasurvest (suurtel tankeritel 82-85%).

 

Lastimahutavus. W

Ruume laevas, mis on ette nähtud lasti veoks iseloomustab nende kubatuur - maht. Kõi- gi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades).

Eristatakse:

· puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust,

· tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks,

· erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega m=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4



· konteinerimahutavus – arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu standartsetes kahekümnejalase pikkusega konteinerites (TEU – Twenty feet equivalent units).

 

Registermahutavus ehk registertonnaaž (Registred tonnage)

määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94.

Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam.

 

Kogumahutavus ehk brutotonnaž, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht.

 

Puhasmahutavus ehk netotonnaaž, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu.

 

Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal.

 

Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi.

 

Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn. See varem kasutusel olnud mõõtühik saadi esimese rahvusvahelise mõõtekonventsiooni ettevalmistamise käigus 1854. aastal. Aluseks sai sel ajal maailmas tegutsenud laevade lastiruumide kogumahu (kuupjalgades) ja laevade summaarse kandevõime suhe - 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta, mis ümardati 100 kuupjalani 1 tonni kohta. Seega 1r.t. on võrdne 2,83 m3.

 

Siiski ei näe mõõtereeglid ette kõigi ruumide mahu arvestamist. GT hulka ei arvestata topeltpõhja- ja ballastitankide mahtu. Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.).

 

Kiirus.

Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek.

Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks minimaalne võimalik kütusehulk.

 

Sõidukaugus.

Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili

 

Autonoomsus.

Aeg, mille kestel laev võib täita oma ülesandeid ilma kütuse, magevee, proviandi, õli jm. varusid täiendamata tagades laevaperele ja reisijatele normaalsed elutingimused ja olme. See näitaja võib olla 2-3 päeva, 1-2 kuud harilikult ja kuni 1 aasta ekspeditsioonilaevadel.

 

Praktikas on vaja arvesse võtta veel terve rida erinevaid omadusi, mille vajadus kerkib üles laeva kasutamise käigus, näiteks – laeva elamiskõlblikkus

 


Date: 2015-12-11; view: 1276


<== previous page | next page ==>
Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. | Laevaehituses kasutatavad materjalid.
doclecture.net - lectures - 2014-2019 year. Copyright infringement or personal data (0.002 sec.)