Home Random Page


CATEGORIES:

BiologyChemistryConstructionCultureEcologyEconomyElectronicsFinanceGeographyHistoryInformaticsLawMathematicsMechanicsMedicineOtherPedagogyPhilosophyPhysicsPolicyPsychologySociologySportTourism






Populatsiooni omadused

Lämmastikuringe

Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu k süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg.

Lämmastikuringe etapid:

Õhkkonnas olev vaba molekulaarne lämmastik on vahetult kättesaadav ainult väheste bakteritele, kes redutseeruvad N2-e ammoonikumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse. Äikesega tuuakse atm.st alla kuni 15kg /ha N-i.

Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust

Loomad vajavad orgaaniliste ühendite,peamiselt valkude lämmastikku

Orgaanilise aine lagunede vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid

Suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes algul nitrititeni ja teises järgus nitraatideni

Nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess-denitrifikatsioon

 

Fosforiringe

Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu küik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest.

 

Veeringe-so. Vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organimside vahendusel.

Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi-see on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe.

Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted

Sümbioos-mõlemale vajalik ja kasulik kooselu. Esineb ka samblikes seene ja vetika partnerlus.

Kommensalism- on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosis või parasitismi eelaste.

Parasitism-Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt või perioodiliselt kogu elu vältel ning kahjustab teda, põhjustades nakkushaigusi ja vaevusi.

Kisklus -/-röövlus. Antagonismi iseloomik juht: üks loom sööb teisi. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe.

Konkurents -/-



Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada

Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav

Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab

Ökonišš populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis

Fundamentaalne e. põhinišš eluks vajalike tegurite olemasolu

Realiseerunud e. tegelik nišš reaalses keskkonnas kujunenud nišš

Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas

 

Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu

Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia

Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe

Dominanton mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik.

-taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi

-loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi

Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).

 

Populatsiooni iseloomustavad:

Sündivus

Suremus

Ränne

Levikutüüp

Ealine struktuur

Sooline jaotumine

Laienemine

Populatsiooni omadused


Date: 2016-03-03; view: 676


<== previous page | next page ==>
Urbanisation of the struggle | FORMA Y CALIDAD DEL ENTRENAMIENTO
doclecture.net - lectures - 2014-2019 year. Copyright infringement or personal data (0.002 sec.)