Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval.

Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner-terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem.

Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet.

Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos varustusega; c) hüdraulikaseadmetega losspoom, d) topenandi ploki kinnitamise; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere-klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel.

Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all.

On olemas suur hulk väga spetsiifilisi lasiseadmeid erinevate spetsialiseeritud kaupade jaoks. Üheks selliseks näiteks võib olla puistlasti laeva lossimiseks kasutatav sisse ehitatud konveier.

Mastid.

Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast).

Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad – Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi – forduune ja taake.

Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prožektoriraa, 4- vaatluspost “varese pesa”, vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast.

Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeksvõi rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks.Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks.

35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad.

Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge. Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk.

Vajaliku nurga alla seatakse poom topenandi abil, mille alumine ots kinnitatakse kas teki külge või võetakse pidurile spetsiaalsel topenandivintsil. Poomi tõstmine ja langetamine saab teoks topenandi võtmisel lastivintsi kopale või topenandivintsi tööga ühes või teises suunas.

Lasti tõstmine ja alla laskmine toimub runneri kerimisega vintsi trumlile või selle järele andmisega trumli vastupidisel pöörlemisel. Lasti horisontaalne liikumine tekitatakse kaide abil, mida tõmmatakse kai talide abil. Last tõstetakse runneriga lastiruumist vintsi abil luugikraest kõrgemale. Seejärel võetakse sisse kaldapoolset kai tali ja antakse järele merepoolset. Kui last on liikunud parda taha, lastakse ta vintsi abil runnerit järele andes kaldale. Töö võib toimuda ka vastassuunas.

Poomid võivad olla ka kaideta. Sel juhul varustatakse nad kahe vintsile keritava topenendiga, mille abil saab muuta poomi nurka horisontaalasendi suhtes ja samas ka keerata ümber vertikaaltelje.

Lasti saab horisontaalselt liigutada ka fikseeritud poomidega. Selleks fikseeritakse üks poom selliselt, et tema ots ulatuks parda taha. Teine poom aga selliselt, et ta oleks lastiluugi kohal. Kaid kinnitatakse ja poomide otste vahele seatud tali (“telefon”) tõmmatakse pingule. Kui last on tõstetud poomiga luugikrae kõrgusele, hakatakse teda parda taga oleva poomi runneriga tõmbama parda poole . Nii, pardataguse poomi runnerit tõmmates ja teise poomi runnerit järele andes saab lasti horisontaalselt kanda parda taha. Seejärel antakse mõlemaid runnereid järele ja last lastakse kaldale. Seda paarispoomidega töömeetodit nimetatakse “telefonil” töötamiseks. Liikumatute

poomidega on runnerite käsitamine lihtne, kuid selle meetodi puhul saab tõsta lasti kaaluga vaid pool ühe poomi tõstevõimest.

Date: 2015-12-11; view: 1573