Põhjadevaheline ruum

Tankerid

Jagunevad neljaks :

1. Toornaftatankerid – CC(Crude carriers)

2. Naftasaaduste tankerid(kütteõli) – (Product carriers)

3. Vedelkemikaalide tankerid

4. Veeldatud gaasi tankerid – (LNG - puuraugugaas, ammoniaak, etaan, eteen, maagaas, metaan)

Lastimahutamise osa on jaotatud paljudeks tankideks. See on kasulik sellepärast, et korraga saab vedada erinevaid laste ning samuti laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsam – et hoida ära merereostusi. Regulatsioonide järgi peavad olema tankeritel kahekordsed pardad. Pumbaruumid asuvad miidlis, kus siis omakorda jaotatakse torustike kaudu last parraste vahele. Eluruumid ja masinaruum asuvad ahtris.

Kombineeritud kaubalaevad:

1. OO ehk tanker/maak - oil/ore carrier

2. OB ehk tanker/puistlast - oil/bulk carrier

3. OBO ehk tanker/puistlast/maak - oil/bulk/ore carrier

4. PROBO ehk naftasaadused/toornafta/puistlast/maak - product/oil/bulk/ore

5. BORO ehk puistlast/toornafta/RO-RO - bulk/oil/RO-RO ship

Reisilaevad

Kui laevas on üle 12 reisija, peab ta vastama reisilaeva nõuetele. Rahvusvahelise SOLAS(Safety of Life at Sea) konventsiooni eeskirjade alusel peavad reisilaevad vastama kõrgendatud püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas.

Parvlaev(ferry)

Enimlevinud mandrit ja saari ühendama kaubareisilaev. Parvlaevad on head kahel põhjusel : reisija saab tulla oma autoga ja laeval olev last alandab piletihinda.

Reisiliinilaevad ehk lainerid on välja suremas, kuna on kallid ja ülesõit üle ookeani võtab kaua aega. Matkelaev ehk turismilaev(kruiisilaev) on populaarsust kogumas, kuna pardal pakutavate teenuste nimekiri on väga lai – restoranid, ballisaalid, solaariumid, spaad, ujulad jne. Need laevad on varustatud stabilisaatoritega, reeglina kahe sõuseadmega, vööris on põtkur, et parandada manööverdusvõimet sadamas.

2 Laevade klassifitseerimise, klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. Klassisümbolid.

Üldpildis jagunevad laevad kaheks – sõjalaevad ja tsivilllaevad.

Laevade klassifitseerimise aluseks on järgmised tunnused:

1. Otstarve

2. Navigeerimispiirkond

3. Jõuseadme tüüp

4. Sõuseadme tüüp (arv)

5. Ehitusmaterjal

6. Arhitektuuri tüüp

7. Liikumisviis

8. Ujuvus- ja liikumispõhimõte

Jaotamine gruppidesse käib otstarvete abil:

1. Transpordilaevad

2. Kalalaevad

3. Eriotstarbelised laevad

4. Teenistus ja abilaevad

Kohtus kantakse registrisse kaubalaevu/reisilaevu/tehnilisi ja abilaevu/kalalaevu/lõbusõidu- ja huvilaevu/ehitatavaid ja teisaldatavaid laevu/ laevapereta prahitud laevu/riigiülesandeid täitvaid laevu/väikelaevaregistrisse kantud ujuvvahendeid(purjekad, kaatrid, mootor- ja sõudepaadid). Laeva saab registreerida, kui ta pikkus on vähemalt 12m, omaniku tungival soovil ka 9m.

Kvalifitseerimisühingud

Rahvusvaheline klassifikatsiooniühing kontrollib (jälgib ja mõõdab) laeva projekteerimist ning ehitamist algusest peale kuni valmimiseni või teeb valminud laevale põhjaliku kontrolli. Kui laev vastab rahvusvaheliselt kinnitatud klassifikatsioonireeglitele, see klassifitseeritakse ja laevale omistatakse klassisümbol.

Suuremad rahvusvaheliselt tunnustatud klassifikatsiooniühingud on:

1. Lloyd’s Register of Shipping (London, Suurbritannia) – LR

2. Bureau Veritas (Courbevoie, Prantsusmaa) – BV

3. Germanischer Lloyd (Hamburg, Saksamaa) – GL

4. Norske Veritas (Hovik, Norra) – NV

5. Russian Maritime Register of Shipping (Peterburg, Venemaa) – MP

6. American Bureau of Shipping (Houston, Ameerika Ühendriigid) – AB

7. Registro Navale Italiano (Genova, Itaalia) – RI

X 100 A 1 - näitab, et laevale on omistatud Lloyd’s Register of Shippingu poolt klassisümbol, kus :

X - laev on ehitatud Lloyd’s Register of Shippingu järelvalve all

100 A – laev on ehitatud vastavuses kõrgeimate standarditega

1 – tekiseadmed ja sisseseade on korras

Neile järgneb laeva tüübi nimetus ja kui masinaosakond on ehitatud LR järelvalve all, siis lisanduvad nt. Oil Tanker LMC(Lloyd’s Machinery Certificate). Nii et täisnimi võib siis kujuneda selliseks : X 100 A 1 Oil Tanker LMC

3 Laeva põhimõõtmed ja põhitasandid.

Laevu iseloomustavad omadused:

1. Lineaarmõõtmed

2. Mahulised andmed

3. Massi andmed

4. Kiirus

5. Autonoomsus, navigatsiooni kaugus, jõuseadmete liik, võimsus jne.

Lineaarmõõtmed

L - pikkus

LOA – üldpikkus, vööri kõige kaugema ja ahtrist taha jääva punkti vahel.

B – maksimaalne laius, ka. plaadistusega(miidlis).

Tka/Tkf – maksimaalne süvis kiilult ahtris/vööris.

Lpp/LBP – laeva pikkus loodsirgete vahel.

D – parda kõrgus kiilust ülemise tekini.

f – vabaparda kõrgus ülemise tekini.

TKM – süvis kiilult miidlis ehk keskmine süvis, (TKA*TKF)0,5.

t – trimm – TKF-TKA.

Mahulised andmed

DISV ( ) – laeva mahuline veeväljasurve kuupmeetrites

BRT – brutomahutavus, mahumõõt on 100 kuupjalga ehk 2,83m3.

NRT – registernetomahtuvus, NRT=BRT, kust on maha arvutatud ruumide maht, mis ei sobi lasti või reisijate/meeskonna, mehhanismide või seadmete jaoks.

Laeva massi andmed

DISM ( ) – mass-veeväljasurve tonnides, mis on võrdne laeva poolt väljasurutud vee massiga.

DISM = roo * DISV, kus roo on vee tihedus.

DISMw – dedveit ehk kandevõime. Lastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja muude varude mass. DISM F – DISM L

DISM L – tühja laeva DISM

DISM F – täis DISM, üle selle laadida ei tohi.

Tasandid

Põhitasand – base line; diametraaltasand – centre line; miidlitasand – middle section; veeliini tasand – waterline.

4 Laeva kuju ja arhitektuurilised tüübid. Üldskeem.

Enamus laevad on kujult, väljanägemiselt ja ka konstruktsioonilt erinevad, seega nende vahele mingit kindlat piiri seada ei saa. Kvalifikatsiooniühingud määravad laevadele spetsiaalse sümboli või märgi, mis teeb nende äratundmise palju kergemaks. Neid nimetatakse klassisümboliteks.

5 Laevale mõjuvad jõud ja pinged..

Raskusjõud – heades ilmaoludes mõjuvad laevale tema enda ja lasti raskusjõud, mis koonduvad raskuskestmeks G (F↓) Kuna vesi rõhub laevale(F↑) siis need kaks jõudu koonduvad punktis B ja loovad ujuvkeskme (F↔).

Archimedese seadus - igale vedelikus asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga.

Takistusjõud (veetakistus, kujutakistus, hõõrdetakistus, lainetakistus, õhutakistus).

6 Laevaehituses kasutatavad materjalid ja nende ühendusviisid.

Laevaehituses kasutatakse kõige rohkem metalle, sealjuures :

1. Süsinikterast 66%

2. Legeeritud terast 25%

3. Vask ja vasesulamid 5%

4. Teised metallid ja nende sulamid 4%

Metallide kasutuselevõtt vähendas kaalu 20%, ehitamise kiirus suurenes ja laeva kiirus ka. Võimaldas nn. “vooltootmist”. Tänapäeval kasutatakse üha rohkem mineraalseid, orgaanilisi ja ka sünteetilisi materjale. Laevaosade detailide jaoks kasutatakse konstruktsiooniterast, mis on paindlikud ja kannatavad suuri pingeid.

Keevitus (gaaskeevitus, elekterkeevitus, kontaktkeevitus) on peamine ühendusviis.

7 Laevakere talastik ja plaadistik. Põhjadevaheline ruum.

Ühekordset põhja ja põiksüsteemi kasutatakse ainult laevadel pikkusega alla 45m. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on teistest paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Floorid keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga

Plaadistusmaterjalid

Laevateras, puit, plastik, raudbetoon. Plaadid on nummerdatud alates kiilust numbrist. nt. A1, A2, A3. Ülemine rida J1;2;3 on kõige tugevam. Järelkontrollis peab laevas olema alles vähemalt 60% plaadi paksusest, muidu peab plaadi välja vahetama.

Põhjadevaheline ruum

Põhjadevaheline ruum on jaotatud sektoriteks. Põhjadevahelises ruumis ühendatakse floorid kimmidega kimmikniide abil. Flooride sees on 60cm auk, mis vastavuses regulatsioonidega, tagab inimese läbipääsu. Seal hoitakse kütust, joogi- ja tarbevett, ballasti.

8 Laevakere ehituse põiksüsteem.

Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil.

9 Laevakere ehituse pikisüsteem.

Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus omapäraks on suure hulga pikipidiste jäikusribide olemasolu. Nende alaosadesse tehakse läbilõiked, mis parandavad keevitustingimusi ja võimaldavad vedeliku vaba liikumist laeva põhjas.

10 Laevakere ehituse segasüsteemid.

Talastik koosneb piki- ja põikitalade võrgust, mis on paigutatud üksteisest ühekaugusele, mistõttu on võimatu vahet teha peasuuna- ja ristsidemetalade vahel. Harilikult prevaleerivad põikisidemed.

11 Sotid (veekindlad vaheseinad). Luugi- ja šahtiavad, manluugid. Kimmikiilud.

Kõikidel laevadel peavad olema:

1. Põrkevahesein e põrkešott, mis on vööris.

2. Ahterpiigi vahesein, mis peab võllitunneli jaoks moodustama veekindla ruumi.

3. Üks vahesein mõlemal pool masinaruumi.

4. Kui laeva pikkus ületab 90m, tuleb paigaldada lisavaheseinu, nende arv juba oleneb sellest, kui pikk laev on ja kus peamasin asub.

5. Masina- ja lastiruumi vahel on koferdam, mis on vajalik tuleohutuse tagamiseks.

12 Vöörtäävi otstarve, ehitus ja liide keretalastikuga.

Plaatäävi ülemine osa koosneb kaarjatest plaatidest. Allpool, kus tääv läheb teravamaks, keevitatakse laevades küljeplaadid ümarlati või toru külge. Samuti võib plaattääv ulatuda alla kuni kiiluni. Vöörtäävi toestamiseks paigaldadakse ka lamedaid horisontaalplaate ja vajadusel ka vertikaalne jäikusribi.

13 Ahtritäävi otstarve, ehitus ja liide keretalastikuga.

Voolujoonelised valudetailid, vahel ka terasest kokkukeevitatud sektsioonid. Nende kuju ja tüüp sõltuvad kasutatavast roolist.

1. Ühe sõukruviga laevade ahtertäävid – balansseeritud roolidel puudub tavaliselt roolisammas, vaid on jalas, mille külge kinnitub rooli alumine laager ja üleval on roolikronstein(roolitoend vms).

2. Kahe sõukruviga ahtertäävid – neil puudub rooli juures sõukruviava. Kui rool on balansseerimata, tehakse tääv lihtsast teraslatist või valuprofiilist. Balansseeritud rooli korral on tääv jalasega, mille külge kinnitub rooli alumine laager.

Date: 2016-01-14; view: 1563