Home Random Page


CATEGORIES:

BiologyChemistryConstructionCultureEcologyEconomyElectronicsFinanceGeographyHistoryInformaticsLawMathematicsMechanicsMedicineOtherPedagogyPhilosophyPhysicsPolicyPsychologySociologySportTourism






LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND

Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed-vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks. Kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused, aeg ja ühiskonna sotsiaalmajanduslik olukord. Keskkond mõjutab last erinevas vanuses erinevalt, sest lapse teadlikkus ja oskus olukordi interpreteerida muutub pidevalt, kui ta saab keskkonnast kogemusi. (Tsoon moodustub aktuaalse arengu ja potentsiaalse arengu tasemete vahel. Siinjuures on tegemist kahe tasemega: 1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt; 2) mida laps sooritab täiskasvanu abiga.) Sotsialiseerimine hõlmab ka positiivsete hoiakute ja käitumise kujunemist teiste inimeste suhtes. Seega omandatakse altruistlik käitumine ja prosotsiaalsed hoiakud jäljendades.

Kokkuvõtvalt võib märkida, et õppimist mõjutavad kolm faktorit: isiksuse bioloogilised ja psühholoogilised karakteristikud, käitumine ning keskkonnamõjud. Lapsed vaatlevad eakaaslaste ja õpetaja käitumist kogu päeva jooksul ja teevad tähelepanekuid, mille põhjal kaaslasi (aga ka õpetajaid) hinnatakse. Nähes õpetajat mõne lapsega lubamatul viisil käitumas võib laps teha valed järeldused ja pidada sellist käitumist õigeks. Lapsed võivad seejärel õpetaja negatiivse käitumise omaks võtta ja samamoodi käituma hakata. Negatiivset käitumist ei pruugita esmapilgul märgata: vali hääl, pidev tagantkiirustamine, lapse halvustamine teiste ees, laste tööde/oskuste võrdlemine jne.

Vinter (2005:152) toob välja (Lindsey järgi, 2002) kolm valdkonda, mida peetakse koolieelikute puhul eakaaslastega kompetentseks suhtlemiseks: konfliktide lahendamine, suhtlemise algatamine ja suhtlemise säilitamine. Oskused neis kolmes valdkonnas on eelduseks sõprussuhete kujunemisel. Laps õpib täiskasvanu eeskujul, kuidas lahendada konflikte, kuidas alustada suhtlemist ja kuidas edasi suhelda. Eeltoodu põhjal võib märkida, et suhted eakaaslastega kujundavad olulise sotsiaalse konteksti, milles lapsed õpivad ja seejärel omandavad palju sotsiaalseid oskusi.


Date: 2015-12-24; view: 1324


<== previous page | next page ==>
LASTEAIA SOTSIAALNE, EETILINE, EMOTSIONAALNE JA FÜÜSILINE KESKKOND | ORGANIZATIONAL STRATEGY
doclecture.net - lectures - 2014-2024 year. Copyright infringement or personal data (0.007 sec.)