Tankid ja tsisternid.

Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm).

Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt – tankilaega, otstest – veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega.

Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks.

Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke.

Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega.

Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest.

Kõik tsisternid on varustatud mõõteseadmetega, kuivendusseadmete haarmetega ja õhutorudega. Neid vaatleme uurides laeva süsteeme.

28. Laeva vööri ehituse omapära.

Laeva kõige eesmine osa – vöör – lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa – ahter, aga ahtertääviga.Täävid kinnituvad vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad – pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga.

Peale eelpoolnimetatu peab vöörtääv vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel. Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon. Väikestel laevadel on ta ristkülikukujulise profiiliga valtsitud või sepistatud terastala, mis moodustab lattkiilu jätku. Suuremate laevade vöörtäävid keevitatakse kokku valatud või sepistatud osadest ning painutatud terasplaatidest. Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste välisplaadistus. Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöör-täävi horisontaalsete ribide vöörtükkidekülge. Vöörtükid on vöörtäävi painutatud plaate horisontaalselt ühendavad kniid. Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge.

Vöörtääv: vöörtäävi tala ühendamine kiilu kinga, collision bulkhead – põrkevahesein, central girder – vertikaalkiil, shoe plate – kiilu king; plaadistuse neetimine vöörtäävi tala külge; lattvöötääv, deck – tekk, panting stringers – täiendavad tugevdavad stringerid; plaadistuse keevitamine valatud või keevitatud vöörtäävi külge; vöörtäävi ja vööriosa ehitus pirnvööri korral, casting - keevitatud vöörtääv.

Vöörist ulatub tugevdatud talastiku piirkond kuni 15%-ni laeva pikkusest. Eriti tugev peab talastik olema vöörpiigis. Vöörpiik on vöörtäävi ja esimese veetiheda vaheseina (põrkevaheseina) vahele jääv ruum, mida enamatel juhtudel kasutatakse ballasti-tsisternina. Vöörpiiki ulatuvad pardastringerid ühendatakse ruumpiimidega. Kogu tugevdatud vööriosas on kaaresamm lühem kui laeva keskosas. Vöörtükid võivad olla pikendatud horisontaalsete plaatidega. Eriti keerulise ehitusega on pirnvööri omavate laevade vöörpiigid. Tagapool vöörpiigi vaheseina jätkuvad tugevdused veel vaid parrastel teatud kauguseni vöörist.

29. Laeva ahtri ehituse omapära.

Laeva kõige eesmine osa – vöör – lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa – ahter, aga ahtertääviga.Täävid kinnituvad vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad – pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga.

Ahtertääv on tugev tala, millega lõpeb laeva ahter. Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest vala- tud ja keevitatud osast.

Ahtertäävi tald on eespoolt horisontaalkiilu külge kinnitamiseks lame või künakujuline, tagantpoolt aga tõuseb veidi, et vältida vigastusi vastu põhja puutumisel. Ühe sõukruviga laeval ahtertäävi eesmist posti (stärnposti) deidvudi toru, milleks stärn- postis on ahtertäävi silm vastava avaga. Üleval kaarduvat kaartja all olevat talda ühendab roolipost, mille küljes olevatele hingedele toetub rool. Stärnpost eespoolt, roolipost tagantpoolt, kaar ülalt ja tald altpolt moodustavad sõukruvi akna. Kaare küljest ulatuvad ülespoole käpad, mis kinnituvad flooride külge. Teatud konstrukt- siooniga roolide korral puudub ahtertäävil roolipost.

Kahe sõukruvi korral ei läbi ahtertäävi deidvudi toru. Sel juhul väljub sõukruvi laevakerest mortiirikaudu ja seda võivad toetada kronšteinid.

Deidvudi toru on tugipunktiks sõuvõllile ja tagab ühtlasi sõuvõlli kerest väljumise koha veetiheduse. Deidvudi toru ühendatakse ühe otsaga ahterpiigi vaheseina külge, teise otsaga aga ahterpiigi silma avasse. Deidvudi toru piirkonnas tekib tugev vibratsioon, mille vähendamiseks ühendatakse toru jäigalt spetsiaalselt tugevdatud flooride külge.

Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronšteini ülesandeid.

Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks.

30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära.

Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.

Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosioonikindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass- tüüblites koos isoleerivate seibidega).

Tekiehitise kaared või pardatoed paigutatakse kerekaarte kohale. Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega.

Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam.

31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära.

Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest.

Laeva keres moodustuvad ruumid tekkide, parraste, platvormide, piki- ja põikvaheseintega. Teki, parraste ja veekindlate vaheseintega moodustatakse laeva keres veekindlad ruumid, mis võivad omakorda olla jagatud kergete vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1) vöörpiik- kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5) trümm- laeva sisemise põhja ja sellele lähime teki vaheline ruum; 6) süvatankid- kahekordsest põhjast kõrgemalasetsevad sügavad tsisternid; 7) koferdamid- nafta- ja gaasikindlad kitsad kuivad vaheruumid, mis paigutatakse naftatsisternide janendega külgnevate ruumide vahele; 8) pea ja abimehhanismide ruumid (masinaruumid); 9) võllitunnel- laevadel, millel masinarum asub laeva keskel.

Sõltuvalt ülesandest jagatakse laeva ruume eriotstarbelisteks, teenistus- ja meeskonnaruumideks. Eriotstarbelised ruumid on seotud laeva otstarbega. Kaubalaevadel on nendeks lastiruumid, reisilaevadel reisijatele määratud elu-, üldkasutatavad, sanitaar- ja majanduslikud ruumid. Teenistusruumid on vajalikud laeva normaalseks ekspluateerimiseks. Siia kuuluvad: pea- ja abimehhanismide ruumid; ruumid tekimehhanismidele ja laevasüsteemide mehhanismide paigutamiseks; juhtimisruumid ja teenistuspostid; laeva tagavarude laod; laeva tagavarude tsisternid; ballastiruumid ja koferdamid; sõuvõlli tunnel.

Meeskonnaruumid on laeva juhtkonna ja meeskonna majutamiseks ning neile eluks ja tööks vajalike mugavuste loomiseks. Meeskonnaruumide hulka kuuluvad: eluruumid, üldkasutatavad ruumid; sanitaar-hügieenilised ruumid; majandusruumid; meditsiiniblokk.

32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm.

Pardaluugid.

Pardaluugid on suured ümardatud nurkadega neljakandilised avad laeva parrastes. Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid.

Uksed.

Uksed jagatakse asukoha järgi sisemisteks ja välimisteks.

Eesmärgi järgi: vee- ja gaasitihedad uksed, tuletõkkeuksed, läbitungitavad uksed,

Ehituse järgi: hingedel avatavad, lükand- ja klinkettuksed.

Materjali järgi: terasuksed, puituksed, kergsulamist uksed ja plastikuksed

Veetihedad uksedtehakse veetihedatesse vaheseintesse, tekiehitiste ja tekihoonete välisseintesse, masina- ja muude šahtide seintesse jm. Veetihe hinhedel avatav uks pressitakse välja 3-6 mm paksusest teraslehest. Servade ümber seatakse kummitihend. Sulgemine toimub mõlemal poolust olevate kangide abil. Need kangid on ühendatud kiilsulguritega, mis kiiluvad kummitihendi tugevasti vastu uksepiida serva. On olemas väga suur hulk konstruktsioonilisi lahendusi selliste uste sulgurite tarvis.

Tulekaitseuksedtehakse tulekindlatesse vaheseintesse, mis jagavad laeva tulekaitsetsoonideks. Tegelikult on see tühi karbikujuline ukseplaat, millele on kantud samasugune tulekaitseisolatsioon kui vaheseinalegi milles ta asub.

Klinkettuksedseatakse üles veetihedatesse vaheseintesse allpool peatekki ja masinaruumis. Valatud metallist uks liigub mööda horisontaalseid või vertikaalseid suunajaid tiguajami või hüdraulikaseadme abil, mida saab käitada elektrimoorori abil ja käsitsi. Tihedus saavutatakse sellega, et kiiljas uks siseneb täpselt samasugusesse kiiljasse raami. Klinkettustel peab olema võimalus sulgeda neid kohapeal, kaugemalt (peatekilt) ja tsentraliseeritult komandosillalt.

Trepiluugid ja pääsluugid.

Need luugid võimaldavad inimestel pääseda tekilt selle all olevatesse ruumidesse. Luugi kuju võib olla ümardatud nurkadega neljakandiline, ovaalne või ringikujuline. Kergemad kaaned avatakse ja suletakse käsitsi, raskemad – mehhaanilise seadme abil. Veetiheduse tagab kummitihend. Sulguriks võivad olla liblikmutrid või kiilsulgurid. Ohutustehnika nõuab, et luugikaaned peavad olema kindlalt fikseeritud ka avatud asendis.

Manluugid.

Manluukide kaudu pääseb topeltpõhja tankidesse, kohverdamidesse, tsisternidesse ja eriotstarbelistesse kinnistesse ruumidesse. Ovaalse väljalõike ümber keevitatakse paksendus, millesse kruvitakse tihvtid. Ava suletakse kaanega, milles on augud tihvtide jaoks. Kaane ja paksenduse vahele seatakse tihend (kummist, kartongist, spetsiaalsest materjalist) ja kaan surutakse mutritega ühtlaselt kinni. Kaanes võib olla vintkorgiga suletav auk. Kaanes on kaks vindiga lisaauku. Neisse keeratakse poldid. Neid polte saab kasutada kaane avamisel lahtipressimiseks.

Illuminaatorid.

Illuminaatoreid kasutatakse ruumide valgustamiseks loomuliku päevavalgusega ja ventileerimiseks. Eristatakse asukoha järgi parda-, tekihoone- ja tekiilluminaatoreid. Kujult võivad nad olla ümmargused või kandilised, Ehituselt eristatakse raskeid, normaalseid, kergeid, avatavaid ja jäigad. Materjal, millest illuminaatoreid valmistatakse võib olla teras või kerged sulamid.

Illuminaatori ehitus, kuju ja mõõtmed olenevad tema paigutusest laeval. Veeliinile ligemal peavad olema ka tugevamad illuminaatorid. Veetihedus tagatakse kummitihendiga, mis paigutatakse eraldi avatava klaasi raami süvendisse kui ka samasugusesse süvendisse tormikaanes. Sulgemine toimub aaspoltide ja tiibmutritega. Kõrgemal tekihoones paiknevate ruumide nelinurksed illuminaatorid on küllalt suured, et neid saaks kasutada ka avariiväljapääsuna. Roolikambri illuminaatorid varustatakse kas keerleva või mõnd teist liiki klaasipuhastajaga. Jäiku illuminaatoreid, mis paigutatakse teki sisse valgustamaks teki all olevat ruumi nimetatakse “pulli silmaks”. Vahel kutsutakse nii kõiki jäiku illuminaatoreid ja vahel üldse igasuguseid ümmargusi illuminaatoreid.

Valgusluugid.

Valgusluugid paigutatakse ruumide kohale, mis on parrastest kaugel ja mida ei saa valgustada pardailluminaatoritega. Nad võimaldavad selliste ruumide valgustamist päevavalgusega ja nende õhutamist loomulikul teel. Sellised ruumid võivad olla masinašaht, kambüüs, pikikoridorid. Valgusluuki saab kasutada ka avariiväljapääsuna. Valgusluuk kinnitatakse luugikrae külge poltidega ja teda eemaldades saab teki alla viia suuremõõtmelisi esemeid. Valgusluukidel on jäikade illuminaatoritega kaaned, mida saab avada (masinaruumi valgusluugil tehakse seda kaugjuhtimise teel).

Trepid.

Treppide abil liiguvad inimesed ühelt tekilt teisele. Eristatakse sisemisi ja välimisi treppe, normaalseid ja pardataguseid; kaldtreppe, vertikaalseid- ja varbtreppe. Materjaliks võib olla teras, kergesulamid, puit, plastik. Trepi soovitav kalle on 550horisondi suhtes. Ettekujutuse mitmesuguste treppide ehitusest saab joonistelt.

“Paraadtrepi” reelingupostide vahele käsipuust allapoole tuleb tõmmata kolm kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi.

Date: 2015-12-11; view: 2316